New C U Prancing K Prancing Dancing Hu P Pt Pt0425

Public Love

New C U Prancing K Prancing Dancing Hu P Pt Pt0425 Õpetajate Leht 23.05.03

New C U Prancing K Prancing Dancing Hu P Pt Pt0425

Reede, 23. mai 2003 Nr 21     -- Vali esitusviis -- Artiklite haaval Kogu rubriik New C U Prancing K Prancing Dancing Hu P Pt Pt0425 Public Love New C U Prancing K Prancing Dancing Hu P Pt Pt0425 Õpetajate Leht 23.05.03 New C U Prancing K Prancing Dancing Hu P Pt Pt0425 Task 1.1 oli ehk jõukohane T, F, NI kontekstis, kuigi ka siin oli mõningaid küsitavusi, mida pidada õigeks. “In 2001 Werner’s dream of a European common currency came true” on võimalikud valikud. Kui vaadata teksti ilmumise aega ning lugeda, et kuus kuud tagasi lasti käibele tõeline euroraha, peaks linnukese tegema F kastikesse, raha sai aga ju juba varem valmis, seetõttu peaks linnuke minema kasti T. Taas küsimus, mida testitakse, kas laste teadmisi või matemaatilisi oskusi? Me ei arva, et 12. klass ei oska arvutada, küsimus eksami tulemuste validity näidus. Ka teine ülesandetüüp osutus tõsiseks pähkliks. On tunne, et Task 3.2 küsimus P. Trudgill deals with nõuab, et vastus leitaks ülesande instruktsiooni tekstist Read the interview with P. Trudgill, a leading socio-linguist. Vastusevariandid A – developments in language; B – social reforms; C-teaching RP to the members of the Royal Family. Task 3 oleks võinud stiili hoida ja ühe lõigu küsimuseta jätta. Lugemise osas tekkis veel hulk eetilisi küsimusi. Kas ikka on mõttekas esitada küsimus lauses esineva võõra sõna kohta, nagu seda oli teksti esimese lauses meek, kusjuures vastus sõltub sellest, kas õpilane suudab selle sõna tähendust aimata (või õnneks lihtsalt teab)? Kas testitakse selle konkreetse, antud juhul võõra sõna tundmist või teksti mõistmist? Kui selline probleem oleks esinenud ühel korral, võiks arvata, et tegemist oli näpukaga, aga kui sama mudel kordus ka 1.1 küsimuses 5. “Werner used to work as a lawyer”, ja tekstis oli alla joonitud sõna advocate, tundub kangesti, et koostaja(te)l oli pigem plaan lapsi “õnge võtta”, kui nende teksti mõistmist kontrollida. Seda enam, et nii Random House Dictionary kui ka New Shorter Oxford English Dictionary toovad nimisõna esimese selgitusena “advokaadi” mõiste (a person who speaks or writes in support or defense of a person, cause, etc. (usually fol. by of): an advocate of peace. – RHD; a person whose profession is to plead causes in courts of law (now chiefly Sc.); US any lawyer. – NSOED). Õpilaste õnneks oli sõnaraamatu selgitus lugemisülesandes piisav (ehkki polnud viidatud millis(t)est sõnaraamatu(te)st definitsioon(id) pärines(id)). Keelestruktuurid Task 1: Kas see on keelekasutuse basic? Ja mida teha, kui ei tule lisada artiklit ega eessõna? Kuna seda polnud märgitud, pole hindajal õigust tühjaks jäetud lünka valeks lugeda. Kas pole siis loogiline, et kui kirjutada tuleb eessõnu ja artikleid, aga ühte lünka ei sobi see ega teine, mida kirjutada (Ø, – , X vmt), pole öeldud, järelikult tulebki tühjaks jätta. Ja siis väike täpsustus, kas Macmillan Teacher’s Diary tekstis mitte “the American Civil War” ei esine, või on teinegi 2002–2003 kalender “the American Revolutionary War” nimetusega? Task 3. Küsimus eelmist aastat meenutades, kus hindamises täpsust taga nõuti. Kas ikka arvestatakse mitut varianti, st originaalist erinevat, aga lausesse tähenduse poolest sobivat vormi? Õpilane ei pea ju autori sõnu järele aimama (selleks oleks pidanud sõnad juba õigetes vormides olema), vaid suutma näidata oma keeleoskust – probleemsed lüngad: (34) respondents/responses; (39) dances/dancing? Kõnelemine Suuremates koolides, kus suulist eksamit tehakse mitmel päeval, oli kolmapäeva hommikupoolikul juba kõigile teada, et on kaheksa teemat, aga suure tõenäosusega iga päev samad teemad. Tekstid olid muidugi erinevad ja ega viimasel minutil midagi põhjapanevat enam omanda. Tekstide koostajatele tundus ülesanne üle jõu käivat, tekstide juurde kuuluvad küsimused ei olnud ilmselt kohati läbi mängitud ja rollimängude puhul tekkis oskuskeelele rõhumise tunne. Ilmselt polnud teistel teemadel võimalik sobivaid tekste leida, kuigi siingi tekkis mitmel puhul nii intervjueerival kui hindaval õpetajal probleeme laadis “mida ma siin kommenteerin?”. Eriti jubedad olid tekstid C5 (“Ignorant” Public Putting National Heritage at Risk), C6 (If You Buy a Pair of New Sunglasses), E7 (Irish Fertiliser Firm Shuts), kus ei olnud tõepoolest midagi kommenteerida või oli tekst sisuliselt lage. Tihtipeale ei aidanud õpilast isegi küsimused, sest pakkusid võimalust vaid lühivastuseks, eriti yes/no-küsimused, mille puhul leidus kindlasti õpetajaid, kes ise lisaks Why?/Why not? või selgitust ei küsinud. Have you read any books by A. Lindgren? (B1) on üks markantsemaid näiteid. Neli küsimust viiest keskendusid kitsalt tekstis esitatud või sealt oletada võidavale infole ja vaid viimane küsimus võimaldas õpilasel mingilgi määral personality teemal diskuteerida. Sageli olid teema, tekst ning küsimused just nagu “erinevatest muinasjuttudest” (A5, E4) või kattusid küsimused, näiteks A4 viimase küsimuse Why do many people worry about the future of our planet? teemal on väheselgi määral keelt kõnelev õpilane oma eelnevas neljas küsimuses juba vastuse andnud. C5 küsimused 3 ja 5 kattusid peaaegu täiel määral: Why do people protect historical buildings? ja What can people do to protect historical buildings in their original form? Teine segadust tekitav asjaolu oli õpilastele seisukoha ning vastuse ette kirjutamine, nagu näiteks A5 Why has eating out become so popular in Great Britain? või B6 rollimäng, kus lõpus anti konkreetne ülesanne: At the end of the talk suggest that he/she go on a holiday and take some vitamins. Loomulikult eksivad kõik ja eks oli ju ka pisemaid näpukaid, nagu Red Crossi asutamise vale aasta või sümboli tähenduse puudumine – selle asemel pidi õpilasele selgitama midagi hoopis muud. Hoopis kurvem on tõsiasi, et ei olnud küsimuste arengut konkreetsemast abstraktsema suunas, mis kunagi Speaking Paper’i pildi/tsitaadi või mistahes teise monoloogilise osa lisaküsimuste eesmärk oli. Vähemalt kuus teksti oli eri allikatest seisuga kevad 2003 ja ilmselt ei jagunud seetõttu piisavalt aega eksamimaterjalide läbikatsumiseks ja sobivuse kontrollimiseks. Nördima paneb, et riigieksamit nii üle jala koostada saab. Ja lõpuks veel kord küsimus: kas tõesti peab juba keskkoolilõpetaja olema tuttav oskuskeelega, seda ju aineprogramm ei nõua. Võib-olla tuleb nüüdsest tõepoolest hakata õpetama The Economist’i tekstide põhjal majanduskeelt ja tehisintellekti ning kognitiivsete protsessidega seotud sõnavara? Ehk peaks edaspidi paluma, et õpikutes ning ka eksamimaterjalides täpsustataks fauna, floora, amfiibide ning teiste elusolendite nimed ka ladinakeelsete terminitega, et õpilane teaks missuguse buttercup tNew C U Prancing K Prancing Dancing Hu P Pt Pt0425 Õpetajate Leht 23.05.03l Prancing q Prancing Dating Dancing xNew C U Prancing K Prancing Dancing Hu P Pt Pt0425 Õpetajate Leht 23.05.03j Naked